MATKA JA LOODUSRADA PÄHKLIMÄEL

By | 07.02.2015
Facebooklinkedinmail

На русском

5Pähklimäe moodustab looduslik pankrannikupealne (klindipealne) kõrgendik.

Pähklimäe on nime saanud siinlevinud sarapuude (pähklipuude) järgi.

Pähklimäel asus alates 17. sajandist linnamõis, mida tunti Nötebergi nime all. Narva linnale kuulus 4 mõisa, mille ülesandeks oli varustada  linnaelanikke toiduainetega. Kõik mõisahooned ning — park on hävinud, alles on vaid ühe kivihoone paekivist müürifragment.

Peale II maailmasõda rajati Pähklimäe serva linna prügimägi, mille käigus kuhjati looduslikule kõrgendikule ligi 10m kõrgune tehismägi, kuhu rajatakse suusaslaalomirajad.

Narva Linnavalitsus koostöös SA Eesti Terviseradadega ja Äkke Spordiklubiga rajab Pähklimäele suusa- ja tervisespordikeskuse, kus alates 2005.a. on läbi viidud nii suusa-, jooksu-, kui ka jalgrattavõistlusi, üritusi nii lastele, sportlastele kui ka tervisesportlastele.

2012.a. koostöös SA Keskkonna Investeerimise Keskusega valminud loodus- ja matkarada, kogupikkusega  ~3 km.

Loodusrajal paikneb 2 suurt ja 4 väikest infotahvlit, kus antakse lühiülevaade Pähklimäe loodusest: siin kasvavatest puudest ja  rohttaimedest, siin elavatest lindudest ja loomadest ning eluta loodusest (klint ja rändrahnud).

Euraasias ja Põhja-Ameerikas levinud 15-st sarapuuliigist kasvab Eestis ainult üks – harilik sarapuu (rahvasuus pähklipuu) (Corylus avellana). Sarapuu perekonna  ladinakeelne nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast korys, mis tähendab kiivrit või kübarat ning viitab sarapuude viljale. Harilik sarapuu (Corylus avellana) on oma nime saanud Vesuuvi põhjanõlval asuva Itaalia linna Abella ehk Avella järgi (Vana-Rooma tähtsaim pähklikaubanduse keskus) . Harilik sarapuu on levinud Euroopas Lõuna-Soomest (levila põhjapiir) kuni Türgini (levila lõunapiir) ja Briti saartest (levila läänepiir) kuni Uraalideni (idapiir). Eestis on sarapuu levinud enam kõrgustike ümber aga ka lubjarikkal pinnasel või  niitude ja põldude servades,  kuid puudub soodes ja liigniisketes metsades.

Kasvuvormilt on sarapuu 10-20-st tüvest koosnev maapinnalt harunev põõsas, mille  kõrgus ulatub  3 meetrist  kuni  8 meetrini (Briti saartel kuni 15 m-ni). Sarapuupõõsas annab esimesed viljad (pähklid) 5.–6. aastaselt, kuid rikkalikumalt hakkavad põõsad pähkleid kandma 10.–13. aastaselt, kokku kannab vilju 20-30 aastat. Paremad pähkliaastad korduvad 3-5 aasta järel, looduses annab üks põõsas 1-4 kg pähkleid.

Sarapuu pähklid sisaldavad 50–72% kvaliteetset õli, 10–20% proteiine, 10–14% karbohüdraate, 9–10% süsivesikuid, 2,5% mineraale:  raud (Fe),  magneesium (Mg), vask (Cu),  seleeni(Se)  ning  0,30% eri vitamiine (B- ja E-)  ja rohkesti kiudaineid.

Sarapuu levikule aitavad kaasa pähkleid talveks varuvad ning neist toituvad imetajad (kaelushiir, metssiga, orav) ja linnud (rähnid, pasknäär, pähklimänsak, puukoristaja jt.).